Teraviljad
Külviks nisusordi valikul pööravad põllumehed tähelepanu saagikusele, põllukultuuride vastupidavusele haigustele ja paljudele muudele teguritele. Sortide ja hübriidide mitmekesisus muudab valiku keeruliseks. Selles artiklis räägime...
Nisu koristusaeg sõltub piirkonna looduslikest ja kliimatingimustest. Teravilja koristatakse mitmel päeval aastas. Varakult koristades on see ebaküps; kui veidi hiljem, on suured viljakadud, mis on tingitud ...
Loomatööstuse areng suurendab vajadust loomasööda järele. Statistika järgi kulub nendele vajadustele ligikaudu pool aastasest teraviljasaagist. Nisu moodustab umbes 20 miljonit tonni. Nad kasutavad söödavilja ...
Nisu jaguneb kahte rühma: kõva ja pehme nisu. Jahutooteid ostes on kasulik teada, mis tüüpi jahust need on valmistatud. Me räägime teile peamistest erinevustest pehme ja kõva nisu vahel...
Nisu on inimkonnale tuttav juba aastatuhandeid – iidsetest aegadest on sellest valmistatud jahu, mida kasutatakse siis leiva küpsetamiseks, alkoholi tootmiseks ja kariloomade söödaks. Sellele kultuurile antud...
Umbes 35% kogu maailma teraviljast on nisu.Väärtuslikud toidu- ja söödakultuurid nõuavad kasvuperioodil suuremat tähelepanu ja põllumajandustehnikate ranget järgimist. Teravili on võimeline andma head saaki...
Rootsi kärbes põhjustab suurt tõsist kahju põllumajandusele, hävitades teravilja ja söödakultuure. See putukas kohaneb igasuguste keskkonnatingimustega: tänu oma kõrgetele kohanemisvõimetele on ta levinud üle kogu maakera...
Kõigist nisuliikidest on kõva nisu kõige kasulikum. See on rikas gluteeni, kiudainete, räni, boori, mangaani, seleeni, vitamiinide K, PP ja rühma B poolest. Kasvatatakse kontinentaalse kliimaga piirkondades, kus on kuum...
Nisu kuulub üheiduleheliste klassi, teravilja perekonda. Selle tähtsust inimkonna elus ja ajaloos on vaevalt võimalik üle hinnata. See on jahu ja igat tüüpi pagaritoodete tootmise peamine tooraine. Taim on laialdaselt kasutusel...
