Kuidas granaatõuna õigesti süüa (seemnetega või ilma): elustiilid puuviljade hõlpsaks koorimiseks

"Väikesed, ümmargused ja sees on punased helmed" - nii kirjeldab Armeenia mõistatus puuviljade kuningat. Nimetatud marjavilja teine ​​nimi on taevane ehk teraline õun ja mitte lihtsalt õun, vaid just see, mille tõttu Aadam ja Eeva Eedenist välja aeti. Seda kõike öeldakse tavalise granaatõuna kohta ja põhjusega, sest see on tõeline terviseeliksiir. Me räägime teile, kuidas granaatõuna süüa - seemnega või ilma, ja jagame viise, kuidas seda tihedalt kinnitatud koorest koorida.

Kes saab granaatõuna süüa?

Granaatõun Kõik võivad seda süüa, välja arvatud inimesed, kellel on tervislikel põhjustel toitumispiirangud.

Kas lapsed on lubatud

Granaatõuna antakse alates esimesest eluaastast ainult siis, kui lapsel puudub eelsoodumus allergiate tekkeks. Marjas sisalduvate hapete kõrge kontsentratsiooni tõttu lisatakse see väga ettevaatlikult laste toidulauale mahla kujul, lahjendades seda veega 1:1. Soovitatav on anda alates 30 ml, kuid mitte rohkem kui 100 ml lahjendatud mahla päevas, 2-3 korda nädalas.

2-3-aastane laps saab iseseisvalt seemneid maitsta või juua 250 ml mahla, 7-aastane laps - kuni 400 ml lahjendamata marjamahla päevas.

Kui teie laps sööb kogemata kooretüki, mis sisaldab tugevaid alkaloide, mis mõjutavad kõiki kehasüsteeme, andke talle palju vedelikku või küsige nõu oma lastearstilt. Pole hullu, kui laps neelab paar seemnet närimata, need ei tee kahju, kuid suur kogus põhjustab seedetrakti häireid, kõhukinnisust ja puhitust.

Tähtis! Lastele, rasedatele ja ülitundlike hammastega inimestele antakse mahla kõrre kaudu juua, kuna marjas sisalduvad happed kahjustavad emaili. Enne granaatõuna söömist Toidu jaoks peske hambaid või närige juustu. See aitab moodustada hammastele kaitsekihi. Pärast granaatõuna söömist loputage suud alati veega – see hoiab emaili kaua tugevana.

Kas see on võimalik raseduse ja rinnaga toitmise ajal?

Kui lapseootel või imetava ema keha on korras, saab granaatõunast täiendav toitainete allikas, suurendab söögiisu, kustutab janu, hoiab ära turse ja aitab:

• nohu ja köha;
• rauavaegusaneemia;
• kõrge vererõhk.

Sellel ülitõhusal, looduslikul, immuunsüsteemi toetaval vahendil on põletikuvastane, antiseptiline ja valuvaigistav toime.

Parem on hoiduda granaatõuna söömisest raseduse ajal, kui:

• kalduvus allergiatele;
• kõrvetised;
• kõhukinnisus;
• madal vererõhk.

Imetavad emad peaksid oma dieeti hoolikalt lisama magusad ja hapud puuviljad. Seda tehakse, kui laps on 3-4 kuud vana. Kõige parem on lõuna ajal süüa väike portsjon granaatõuna ja jälgida lapse keha reaktsiooni pärast toitmist uuele tootele. Sööma granaatõun ei vaja luid, vastasel juhul põhjustavad need lapsel koolikuid ja kõhukinnisust.

Mis kasu on puuviljadest?

Granaatõuna kasulikud omadused inimestele juba ammu teada. Puuviljade regulaarne tarbimine avaldab soodsat mõju järgmistele kehasüsteemidele:

• immuunsüsteem (C-vitamiin);
• veresoonte (P-vitamiin);
• närviline (vitamiin B6);
• hematopoeetiline (vitamiin B12).

Granaatõun sisaldab:

• tugevate desinfitseerivate omadustega tanniinid – abi tuberkuloosi, düsenteeria, sooleviiruste puhul;
• nikotiinhape – regulaarsel kasutamisel parandab nägemist ja hävitab kolesterooli laigud;
• vitamiinid B1 ja B6 – aitavad toime tulla füüsilise ja emotsionaalse stressiga;
• raud - suurendab hemoglobiini taset veres;
• aminohapped – aitavad kaasa valgurakkude ehitusele;
• võimsaim antioksüdant punikalagiin – neutraliseerib vabu radikaale ja aitab puhastada organismi;
• vitamiinid F, E, A – noorendavad naharakke;
• kiudained - normaliseerib seedetrakti tööd;
• alkaloidid - aitavad eemaldada helminte kehast;
• fütohormoonid – aitavad naistel menopausi ajal korralikult üles ehitada hormonaalset taset ja parandavad meeste potentsi.

Kuivatatud ja purustatud granaatõuna koor sisaldab suures koguses tanniini, mis aitab pärast esimest kasutuskorda kõhulahtisusega toime tulla. See pulber parandab naha kriimustusi, kui puistate seda kergelt haavadele.

Granaatõunal on võimas valgendav toime, seetõttu kasutatakse seda tedretähnide ja vanuselaikude vastu võitlemisel. Puuviljade regulaarne tarbimine takistab maovähi teket ning viljaliha ja mahl eemaldavad kehast radioaktiivseid elemente.

Granaatõunaseemnemahl tõstab söögiisu, omab antiseptilist ja diureetilise toimega, normaliseerib vererõhku, mõjub organismile soodsalt maksa-, neeru- ja kopsuhaiguste korral.

Viide. Hääle tugevaks muutmiseks joovad lauljad enne esinemist klaasi granaatõunamahla. See asendab ka naiste huulepulka, kui sellega korralikult huuli märjaks teha.

Jahvatatud seemned leevendavad peavalu, alandavad vererõhku ja soodustavad hormonaalset aktiivsust organismis. Granaatõunaseemnetest valmistatakse eeterlikke õlisid, mida kasutatakse laialdaselt kosmetoloogias, viljade koort kasutatakse värvide valmistamiseks.

Granaatõuna koore keetmine aitab toime tulla külmetushaiguste, stomatiidi, veritsevate igemete ja pohmelliga.

Kuivatatud granaatõuna vaheseintest valmistatud tee normaliseerib närvisüsteemi, mõjub rahustavalt, leevendab unetust.

Kuidas valida kvaliteetset granaatõuna

Küpse granaatõuna tunnused:

• õhuke, mõõdukalt kuiv, kõva, tihedalt liibuv erepruuni koor, roosa või oranži varjundiga ilma nähtavate kahjustusteta;
• viljad on kõvad ja tihedad, ilma tühimiketa ja terad on täidetud mahlaga, nii et vili peaks olema raske;
• võra on kuiv, puhas ja värvitud, et see vastaks koorele;
• küpsele viljale koputades teeb koor helisevat häält ja vajutades on kuulda terade krõbinat;
• Küpsed viljad on lõhnatu, selle terad on mahlased ja magusad.

Kui granaatõuna koorel on pruunid laigud, see on liiga kuiv, liiga sile või jätab vajutamisel sisse süvendeid, on tegemist halva kvaliteediga viljaga.

Kuidas granaatõuna õigesti koorida

Granaatõuna koorimiseks on mitu lihtsat viisi.

1. meetod (klassikaline):

1. Asetage puhtad viljad lõikepinnale ja lõigake terava noaga ära selle ülaosa, kus on vilja kroon.
2. Tee koorele pikisuunalised lõiked, järgides vaheseinte valgeid jooni.
3. Võtke puu kätesse, lõikepool allapoole ja vajutage keskelt õrnalt sõrmedega alla. Granaatõun tuleks jagada võrdseteks tükkideks.
4. Jääb üle vaid saadud viilud kausi kohal välja keerata, kuhu terad ise vabalt pudenevad.

2. meetod (vees):

1. Võta pestud puuvili ja lõika koor väga ettevaatlikult noaga pikuti neljaks osaks.
2. Asetage lõigatud puuvili puhta veega kaussi ja jätke see 10-15 minutiks seisma.
3. Pärast määratud aja möödumist hakake granaatõuna otse vees eraldi viiludeks eraldama.
4. Jätkake puuviljade lahtivõtmist vee all tükkideks, eraldades vaheseinad teradest ja vabastades need.
5. Vett tühjendamata jäta lahti võetud granaatõun veel mõneks minutiks seisma, et terad põhja settiksid ja kogu praht veepinnale hõljuks.
6. Eemaldage ettevaatlikult kogu praht, tühjendage vesi ja viige terad ettevalmistatud mahutisse.

3. meetod (lusikaga):

1. Lõika õrnade liigutustega granaatõuna kork ära.
2. Tehke koorele pikisuunalised lõiked kohtades, kus peaksid olema membraani veenid.
3. Ava granaatõunaviilud veidi.
4. Pöörake granaatõun üle kausi, seemned allapoole, ja koputage supilusika või puulusikaga õrnalt koorele. Terad kukuvad vabalt välja ja allesjäänud on käega hõlpsasti ligipääsetavad.

Kuidas seda süüa

Granaatõuna süüakse värskelt ja selle põhjal valmistatakse kulinaariatooteid. Esiteks on see kõige tervislikum granaatõuna mahl, mis on valmistatud puuviljaseemnete viljalihast. Sellest tehakse kastmeid ja smuutisid. Granaatõunaseemneid lisatakse salatitele, magustoitudele ja praelihale. Granaatõunast valmistatakse ka puntse, veini ja grenadiini.

Kas luudega on võimalik süüa?

Granaatõunaseemned sisaldavad tervet kokteili kasulikke aineid. Luid näritakse põhjalikult, nii et toiteelemendid ühinevad süljega ja sisenevad ettevalmistatud kujul seedetrakti. Kui seemned tervelt alla neelata, jääb neisse kogu toote kasulik osa. Lisaks raskendavad need närimata luude suures koguses allaneelamisel seedetrakti tööd.

Päevased tarbimismäärad

Normid päevas:

• meestele – 3 granaatõuna vilja või 150 ml naturaalset mahla iga päev;
• naistele - kuni 2 puuvilja või 75 ml naturaalset mahla päevas;
• lastele vanuses 3 kuni 7 aastat - kuni 250 ml mahla või ½ puuvilja 2-3 korda nädalas;
• lastele vanuses 7 kuni 14 aastat - mitte rohkem kui 400 ml 2-3 korda nädalas.

Keskmiselt on granaatõunamahla päevane tarbimine 100 ml, kuid nädalas ei tohiks see ületada 400 ml. Puuvilju ei tohiks süüa hommikul tühja kõhuga ega enne magamaminekut. Parim variant on 30-40 minutit enne või pärast sööki päeva jooksul.

Vastunäidustused

Parem on granaatõuna söömist vältida, kui:

• gastriit, maomahla suurenenud happesus, seedetrakti haavandid;
• krooniline kõhukinnisus;
• hambaemaili nõrkus, ravimata kaaries;
• madal vererõhk;
• alla ühe aasta vanused.

Allergiaga lastel on lubatud granaatõuna süüa ainult alates 4. eluaastast.

Järeldus

Granaatõuna raviomadused on inimestele teada juba iidsetest aegadest. See ajaproovitud vahend säilitab elujõudu, tugevdab immuunsüsteemi ning parandab füüsilist ja emotsionaalset heaolu. Kõik, mida vajate, on looduse kingitus tänulikult vastu võtta ja seda oma tervise jaoks targalt kasutada.