Punane kuslapuu – söödav või mitte

Punaste marjadega kuslapuu on tuntud mürgise või vähemalt söödava taimena, levinud Siberi metsades ja Euroopa aedades. Kuid söödavad sordid samuti olemas. Selliste põllukultuuride marjad on suurepärase maitsega ja sobivad tarbimiseks.

Selles artiklis räägime teile, kas punane kuslapuu on söödav või mitte, kus see kasvab ja milline see välja näeb, kuidas punane söödav kuslapuu erineb sinisest. Lisaks tutvustame teile Soome söödavat sorti Sindischen.

Kuslapuu punaste marjadega – kas neid saab süüa?

Punane kuslapuu on mitmeaastane põõsas, mis kasvab looduses Kaug-Idas, Põhja-Koreas, Hiinas ja Jaapanis.

Paljud inimesed arvavad teadmatusest, et toiduks sobivad ainult sinised viljad ja sarlakid marjad (hundimarjad) on mürgised. Tegelikult annavad mõned sordid erkpunaseid, söödavaid, mahlaseid marju, millel on mõnusalt magus ja värskendav maitse ning vaevumärgatav mõrkjus. Selliste põllukultuuride vilju kasutatakse värskeks tarbimiseks ning keediste, konservide, tinktuuride ja kompottide valmistamiseks.

Lisaks on keskmise suurusega laialivalguval põõsal dekoratiivne funktsioon. Õitsemise ajal näeb taim hämmastav välja ja võib parandada mis tahes piirkonda. Maastikukujundajad soovitavad vertikaalseks aianduseks istutada punast sorti. Põõsas sobib hästi ronirooside ja okaspuudega.

Söödava punase Soome kuslapuu Sindischen kirjeldus

Soome Sindishen on kõrge põõsas, mis on aednike seas populaarne. Tiheda lehestikuga kõrged oksad ei karda külma ega põuda. Pehme kliimaga piirkondades püsib Sindishen roheline kevadeni.

Viide. Tihti kasutatakse hekkide loomiseks graatsilisi tiheda võraga põõsaid, mis ei aja lehti.

Marjad on keskmise suurusega, kahekordsed, ülaosast sulanud südamekujulised. Nahk ja viljaliha on värvitud helepunaseks. Viljad on meeldiva mõrkjas-magusa maitsega ja sisaldavad väikeseid seemneid.

Sindishen on üks maitsvamaid ja tervislikumaid söödavaid sorte. Puuviljad sisaldavad rekordiliselt palju vitamiine ja mikroelemente.

Erinevused punase söödava kuslapuu ja sinise vahel

Sinised ja helepunased marjad sama kasulikud. Nende värvuse määrab vilja peamine pigment. Punase ja sinise värvi moodustavad antotsüaniinid – tugevad antioksüdandid, mis pärsivad põletikulisi protsesse, alandavad kolesteroolitaset ja tugevdavad veresoonte seinu.

Erinevate sortide viljade keemiline koostis on sarnane, kuid punakaspunased marjad sisaldavad rohkem C-, E- ja B-rühma vitamiine.

Punane kuslapuu on külmakindlam ja kannab vilja riigi külmades põhja- ja idapiirkondades. Põõsa tagasihoidlikkus ja suurepärane välimus võimaldab seda kasvatada marjakultuurina ja ilutaimena.

Saagi sarlakpunane sort erineb sinisest selle poolest, et selle marju hoitakse võrsetel ega pudene mitte mingil juhul maha. Lisaks ei lähe nad mädanema ja säilitavad oma maitse pikka aega.

Tasub pöörata tähelepanu puuvilja kujule:

• punases Sindishenis on need paaris punase südame kujul ja sisaldavad väikeseid seemneid, nagu liivaterad;
• sinised marjad on pikliku kujuga, ulatuvad 5 cm pikkuseks ja peaaegu ei sisalda seemneid.

Mis puudutab maitseomadusi:

• punastel puuviljadel on meeldiv magus, värskendav maitse ja õrn kibedus;
• Siniste puuviljade maitse sõltub sordist: üldiselt õrn ja meeldiv, see võib olla magus, hapukas-magus, märkamatu kibedusega või ilma.

Huvitavad asjad saidil:

Mis aastal pärast istutamist kuslapuu vilja kannab?

Milline pinnas ja drenaaž kuslapuule meeldivad?

Mille kõrvale võib kuslapuud istutada ja miks see oluline on?

Järeldus

Vastupidiselt levinud arvamusele on punane kuslapuu söödav ning sisaldab rohkem vitamiine ja mineraalaineid kui sinine. Kõige populaarsem sort on Soome söödav Sindishen. Kultuur kannab vilja kahekordse südamekujuliste marjadega, millel on meeldiv magus maitse ja vaevumärgatav mõrkjus.

Viljaliha sisaldab vähesel määral väikseid seemneid, kuid need ei mõjuta kuidagi puuvilja maitseomadusi. Punast kasvatatakse saagikoristuseks puuvilja- ja marjapõõsana ning seda kasutatakse ka isiklike kruntide vertikaalseks aiapidamiseks.