Karusmari
Suureviljalised karusmarjad - mis pole unistus? Lõhnav, mahlane ja krõbe. Vilja suurus ja kaal sõltuvad paljudest teguritest: sordi omadustest, antava väetise kogusest, istutuskohast ja ilmastikutingimustest. Mõned põõsad vajavad...
Karusmari on paljudele lapsepõlvest tuttav mari. See taim pole tänapäeval oma populaarsust kaotanud ja saadaolevate sortide arv on suurenenud. Sellest hoolimata soovib üha rohkem aednikke kasvatada karvaseid...
Karusmarjad on vastupidavad ja võivad kasvada meie riigi kõigis piirkondades, nii looduslikult kui ka kultiveeritud. Põõsas on tagasihoidlik ja nõuab minimaalset aedniku sekkumist. Kui aga hooldusreegleid regulaarselt rikutakse...
Karusmarjasort Masheka on üks kogenud aednike lemmikuid. Seda hinnatakse stabiilse saagi ja meeldiva puuviljamaitse tõttu. Seda pole keeruline kasvatada ja levikuala on kultuuri võime tõttu väga ulatuslik ...
Kahjurid on karusmarjade surma üheks peamiseks põhjuseks. Nende tekkimist on kemikaale kasutamata raske vältida. Putukate poolt mõjutatud taimed kaotavad kiiresti lehed ja viljad. Samuti lestad, mardikad ja röövikud...
Siberi ja Uurali parimad karusmarjasordid on külmakindlad ja immuunsed.Vastasel juhul on taim vastuvõtlik jahukastele, mädanikule, antraknoosile ja külmal talvel külmub. Nõutud on ka magusad sordid. ...
Karusmarja merevaigu peetakse tõestatud sordiks. Selle marjad on magusad, mee lõhnaga. Ühelt põõsalt kogutakse üks suur ämber marju. Sordi ilmus 60ndatel. XX sajand. Ta toodi välja tasuta...
Karusmarjad on väga saagikas marjakultuur, mis hakkab vilja kandma 2-3 aasta jooksul. Viljamine kestab kaua - 20-30 aastat, kuid selleks vajab taim sobivaid tingimusi. Hoolikas hooldus pole vajalik...
Vaatamata uute karusmarjasortide rohkusele valivad paljud aednikud ajaproovitud põllukultuure. Nende hulka kuuluvad Pink 2, mida iseloomustab keskmiselt varajane valmimine, vastupidavus levinud haigustele ning suur, magushapu...
